Homme hommikul stardin paaripäevasele metsamatkale ja kotti pakkides tuli mõte moonakoti sisust ka väike pilt teha. :) Kogus mõeldud 1 mehe kohta, matka kestus kaks päeva ja 1 öö. Seekord sai selline menüü: 

* 3l vett, 1,5l limonaadi
* mõned õlled ja 0,3l Jägermeistrit
* 1 pakk REAL Field Meal matkatoitu
* kodus kaasa tehtud kodujuustu-redise-sibulasalat
* mõned kaneelisaiakesed, kohv, suitsupeekon
* puuviljad, leib, keedumunad
* kommid, küüslauk (peekoni kõrvale)
* sulatatud juust ja KARNI maitsesalaami leiva peale  

Söök matkale

Sõbrad! Oli suurepärane matka-aasta! Siit väike ülevaade möödunust: vaata pilte

Kas nad pole lahedad? Lähme Madagaskarile matkama? :)

Käisime hiljuti mõnusal sügismatkal. Üheks missiooniks oli räätsade tõsisem proovilepanek. Kuigi tegemist oli vägagi märja rabaga, ei leidnud me kohti kuhu poleks räätsaga julgenud astuda. Lähemalt antud matkast: räätsamatk

Eks kõigil meil on omad kiiksud. Minu oma on ürgne loodus. Mida sügavam ja puutumatum, seda parem. Otsin metsikuid kohti, kuhu inimese jalg väga-väga harva satub. Tee viib paksu metsa, soode, mägede ja jõgede taha.

Äsja sai käidud 5 ööbimisega sügismatkal (pühap-reede). Mina ja sõber Margus Tartust. Julgen öelda, et nii metsikus kohas pole ma varem vist käinudki (sihtkohta kahjuks reeta ei saa). Laager sai ka vägevasse kuusikusse – no ikka tõsine kollimets oli see. Kogu selle aja jooksul ei kohanud me ühtegi inimest. Lähim talu või tee oli igas ilmakaares ca 4-5 km kaugusel. Hunte me ei näinud, kuid meil oli spetsialistidelt info, et üks kari elab meist 1-2 km kaugusel.

Meie viimase aja matkastiil käib nii, et esimese päeva õhtuks püüame lõppsihtkohta jõuda, kuhu püstitame laagri. Järgmistel päevadel teeme sealt siis päevaseid ringe erinevatesse suundadesse. Nii on mõnus ja saab igasugu luksusesemeid ka kaasa võtta, nt matkatoolid. Laager saab sedasi mõnusalt koduseks ja päeval saab jälle käed taskus (ilma suure seljakotita) ringi tatsata. Rohkem selle matka pilte: matkamine

Kuna sellel sügisel meil pikemaks Lapimaa matkaks mahti polnud, otsustasime Eveliniga käia tutvumas Turu saarestikuga. Sõbrad… see oli väga-väga meeldiv avastus! Piirkond, kuhu kindlasti tagasi tuleme ja mida soojalt kõigile matkasellidele soovitame. Ja ainult kõigest mõne tunni autosõidu kaugusel Helsingist. 

Eks selliseid kaljuseid, ilusate männikute ja samblikega kaetud piirkondi on Soomes palju, kuid… siinne aura, mere hõng ja igal sammul avarduvad ilusad vaated jätsid meisse erilise mulje. Eriti mõnus on hulkuda just väljaspool ettevalmistatud matkaradu (nö Erämaadel). Metsikult… kohtades, kus väga harva inimesi kohtab. Mõnus on tunda, et oled üksi ja sul etteantud rada ees ei ole. Ainult sina ja puutumata loodus.

Meie peatusime Kemiönsaare kandis. Sealt veel lõunasse, avastasime ühel väiksemal saarel kolades armsa siseveekogu, mille ääres ka antud pildid tehtud on. Enamus saared on omavahel ühenduses sildadega. Osadele pääseb väikeste parvlaevadega, kaugematele jälle praamidega.

Kas teadsite, et Eestis elab Sipelgalõvi? 

…ja istubki augu põhjas ja ootabki oma ohvrit - väike kuri kiskja. :) Avastasime nad Lahemaa rahvuspargist, Majakivi-Pikanõmme matkaraja äärest. Pole nagu varem märganud neid. Huvitav oli jälgida.  

Kas keegi teab kus asub Oosäär? Või on keegi seal ehk käinudki?

Umbes 4 km pikk ja vaid mõned meetrid lai väike Eesti laiuke. Asub Virtsu sadamast mõnikümmend km Pärnu poole. Kuidas me seda kohakest varem kaardil märganud pole?  Läänemaal kolades nüüd kalameestelt sellest kuulsime ja… tuli ära käia. Nagu uss keset merd. Väga laheda kujuga. Ega seal peale kivide suurt midagi olegi, kuid päris huvitava jalutuskäigu saab seal teha. Piknikukorv kaasa ja… väga mõnus elamus. 

Kellel huvi, siis kõige lihtsam on sinna pääseda kui Paatsalu puhkekeskusest omale paadi laenutate, või palute sealt kellelgi ennast ära visata. Vaikse ilmaga käib aerupaadiga ka ära, kuid meie saime oma kasutusse ka väikese elektrimootori. Kiirus oli sellega umbes 3 km/h :), kuid väga chill sõit oli.